Ajaloolisele Võrumaale (Kreis Werro) kuulunud kihelkonnas paiknes 8 mõisat - 1 kirikumõis ning 6 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 6 karjamõisat.     Vastseliina kirikumõis (Pastorat
       Neuhausen)
    Lasva (Eichhof) rüütlimõis
    Loosi (Lobenstein) rüütlimõis
    Misso (Illingen) rüütlimõis
    Orava (Waldeck) rüütlimõis
    Praakmanni (Brakmannshof)
       Loosi kõrvalmõis
    Põhu e Tsorona (Braunsberg) rüütlimõis
    Vastseliina (Schloß Neuhausen) rüütlimõis

Tekkelugu. Iseseisev kihelkond asutati Vastseliinas arvatavasti keskajal. Mis toimus paikkonnas enne Vastseliina linnuse rajamist 1340tel aastatel, sellest puudub täpsem ettekujutus.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna enamik alasid jääb kaasaegsele Võrumaale. Ainult kihelkonna põhjaosa kuulub kaasaegse Põlvamaa kooseisu, moodustades Orava valla.

Kihelkonna keskosa koos kirikuga kattub suurelt osalt Vastseliina vallaga, kuigi valla ja kihelkonna piirid ei ühti — valda kuulub ta lääneosas ka osa Rõuge kihelkonna alasid Vana-Saaluse mõisa ümbruses. Kihelkonna lõunapoolsed alad moodustavad Misso valla tuumiku; viimase alla kuulub ka Luhamaa ja Kriiva ümbrus, mis on ajalooliselt olnud osa Pihkva vürstiriigist/kubermangust. Kihelkonna loodenurk Lasva mõisa ümbruses moodustab Lasva valla lõunaosa.