Ajaloolisele Virumaale (Wierland) kuulunud kihelkonnas paiknes 18 mõisat - 1 kirikumõis, 11 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ning 3 poolmõisat. Sellele lisandus 6 karjamõisat.     Väike-Maarja kirikumõis (Pastorat
       Klein-St. Marien)
    Kaarma (Kaarmann) rüütlimõis
    Kiltsi (Schloß Aß) rüütlimõis
    Koonu (Kono) rüütlimõis
    Kärsa (Kersel) rüütlimõis
    Lammasküla (Lammasküll) poolmõis
    Müüriku (Marienhof) poolmõis
    Nõmme (Nömme) poolmõis,
       kuni 1865 rüütlimõis
    Pandivere (Pantifer) rüütlimõis
    Porkuni (Schloß Borkholm) rüütlimõis
    Põdrangu (Pöddrang) rüütlimõis
    Raeküla (Raeküll) Pandivere kõrvalmõis
    Triigi (Ottenküll) rüütlimõis
    Uniküla (Unniküll) rüütlimõis
    Vao (Wack) rüütlimõis
    Vorsti (Sternhof) Kiltsi kõrvalmõis
    Äntu (Engdes) rüütlimõis
    Ärina (Errinal) Koonu kõrvalmõis

Tekkelugu. Kihelkond asutati 14. sajandi keskpaigas - enamik ta aladest kuulusid varem Simuna kihelkonda (Lemmu muinaskihelkonda), lääneserv aga Järvamaale.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkond jääb tervikuna kaassaegse Lääne-Virumaa aladele.

Kihelkonna enamiku katab Väike-Maarja vald, mis ulatub lõunas Simuna kandis ning ka läänes Aavere ja Varangu mõisate ümbruses kihelkonna piiridest ulatuslikult välja. Kihelkonna loodeserv Porkuni ja Põdrangu mõisate ümbruses kuulub Tamsalu vallale. Kihelkonna lõunaots Lammasküla poolmõisa ümbruses kuulub Rakke vallale.