Ajaloolisele Tartumaale (Kreis Dorpat) kuulunud kihelkonnas paiknes 17 mõisat - 1 kirikumõis ning 11 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 14 karjamõisat.     Võnnu kirikumõis (Pastorat Wenden)
    Ahja (Aya) rüütlimõis
    Issaku (Issako) Kurista kõrvalmõis
    Kaagvere (Kawershof) rüütlimõis
    Kiidjärve (Kiddijerw) rüütlimõis
    Kriimani (Brinkenhof) rüütlimõis
    Kurista (Kurrista) rüütlimõis
    Kõnnu (Aya-Kondo) Rasina kõrvalmõis
    Leevi (Lewiküll)
    Vastse-Kuuste kõrvalmõis
    Lootvina (Lothwen, Alt-Lothwen) Vastse-Kuuste kõrvalmõis
    Mäksa (Mäxhof) rüütlimõis
    Poka (Heidohof) rüütlimõis
    Rasina (Rasin) rüütlimõis
    Sarakuste (Sarrakus) rüütlimõis
    Uue-Kastre (Kaster) rüütlimõis
    Vana-Kastre (Altenturm) Kaagvere kõrvalmõis
    Vastse-Kuuste (Neu-Kusthof) rüütlimõis

Tekkelugu. Kirikukihelkond on asutatud 1220ndatel aastatel - sellele eelnenud muinaskihelkonna olemusest ja suurusest andmed kahjuks puuduvad.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Pindalalt suur kihelkond on kaasajal jaotatud paljude valdade vahel, mis kuuluvad nii kaasaegse Tartu- kui ka Põlvamaa koosseisu. Kihelkonnakeskus ja üle poole aladest asuvad kaasaegsel Tartumaal.

Kihelkonna tuumikala ning kirdepoolne soine ala moodustab Võnnu valla. Kihelkonna põhjaserv vastu Emajõe paremat kallast moodustab Mäksa valla. Väikesed kihelkonna loodealad Kriimani mõisa ümbruses kuuluvad Haaslava valda. Kõik nimetatud alad kuuluvad kaasaegse Tartumaa kooseisu.

Ka kihelkonna lõunapoolne, kaasaegsele Põlvamaale jääv osa jaotub paljude valdade tükkide vahel. Ahja ja Vastse-Kuuste ümbruse osad kihelkonnast moodustavad vastavalt Ahja ja Vastse-Kuuste vallad. Kagupoolne nurk kihelkonnast Rasina mõisa ümbruses moodustab Mooste valla põhjaosa.