Kudina mõis (saksa k Kudding) pärineb keskajast, seda on esmamainitud 1447. aastal. 17. sajandil kuulus mõis von Taubedele. Põhjasõja järgselt oli mõis nii von Stackelbergide kui ka von Rosenkampffide valduses.

1787. aastal siirdus mõis von Bockide aadliperekonna kätte, kelle kätte jäi ta pikaks ajaks. 1895. aastal, von Bockide ajal, püstitati mõisa puhta vuugiga tellistest peahoone. Viilkatusega historitsistliku hoone fassaadi ilmestab kahe kaaraknaga pealeehitus ning sissekäigu ees paiknev kaunis veranda.

1919. aastal Ernst von Mannteuffelilt võõrandatud mõisahoones tegutsesid nii kool kui hiljem ka lasteaed. Kooli tarbeks tehti hoone vasakpoolsele osale 20. sajandil mahukas juurdeehitus. Alates 2000. aastast on mõis eravalduses ning paljus restaureeritud. Muuhulgas on lammutatud ka kooli tarbeks tehtud juurdeehitus.

Kõrvalhooneid ei ole mõisas märkimisväärselt säilinud ja needki on tugevalt ümber ehitatud.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Maarja-Magdaleena kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Jõgevamaale Palamuse valla territooriumile.