Varaseimad teated Luke mõisast (saksa k Lugden) pärinevad 1557. aastast. 17. sajandil kuulus mõis von Löwenwoldedele. 1841. aastal omandasid mõisa von Knorringid, kellede valdusse ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimased omanikud oli Mary ja Woldemar von Knorringid.

1910. aasta paiku valmis mõisas arhitekt Ludwig von Engelhardi projekti järgi valminud heimatstiilis peahoone. Võõrandmisjärgselt asus hoones kool. Hoone hävis Teises maailmasõjas 1941. aastal. Meie päevini on rüüstatuna ja 20. sajandil ümber ehitatuna on säilinud valitsejamaja. Selle asukoht lubab oletada, et ta on kunagi (uue peahoone ehitamise ajal?) ümber ehitatud vanast peahoonest.

Erakordselt esinduslik on Luke mõisa park, mis rekonstrueeriti 19. sajandi lõpul pügatud puudega regulaarseks prantsuse stiilis pargiks. Park koosneb järsu terrassiga eraldatud ülemisest ja alumisest pargist. Nimetatud kahe pargi vahel trepi otsas asuvad betoonist lõvikujud. Algselt pügatud puud on praeguseks suureks kasvanud.

Kõrvalhoonetest on vaatamisväärne 19. sajandi lõpul püstitatud historitsistlik aednikumaja. Majal on järsk viilkatus ning puhta tellislaoga nurgakvaadrid. Ülejäänud hooned on kas hävinud, varemeid või tugevalt ümber ehitatud.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Nõo kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Tartumaale Nõo valla territooriumile.