Vorbuse mõis
Forbushof in Kirchspiel Dorpat-St. Marien, Kreis Dorpat

Keskajal kuulusid Vorbuse ümbruse alad Kärkna/Valkena kloostri suurte maavalduste hulka. Vorbuse mõisat (saksa k Forbushof) on esmamainitud poola ajal 1582. aastal, mil ta kuulus Stefan Nonnertile. Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis mõisa 1625. aastal Matthias Forbuss'ile, kust pärineb ka mõisa nimi.

Põhjasõja järel oli Vorbuse riigimõis, kuni Vene keiser Paul I kinkis ta 1799. aastal Andeanow Hübnerile. 19. sajandil vahetusid mõisa omanikud tihti - nendeks on olnud nii von Huene'd, von Bruiningk'id, von Rosee'd kui ka von zur Mühlenid.

Alates 1901. aastast kuulus mõis Harry Alexander von Pistohkorsile, kes lasi mõisa ehitada ka uue heimatstiilis peahoone. Sopilisele hoonele oli iseloomulik lameda kuppelkatusega kolmekorruseline torn ning väikeseruudulised aknad. Võõrandamise järel kuulus mõis sõjaväele ja jagati taludeks alles 1933. aastal; ka hiljem oli seal sõjaväe hobusekasvandus.

Peahoone on kaasajal hävinud, alles on mitmeid kõrvalhooneid. Mõisakompleksi on 20. sajandi lõpupoole lisatud mitmeid uusehitisi.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Tartu-Maarja kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Tartumaale Tähtvere valla territooriumile.