Ajaloolisele Tartumaale (Kreis Dorpat) kuulunud kihelkonnas paiknes 30 mõisat - 2 kirikumõisat, 15 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga, 2 poolmõisat, 1 linnamõis ning 4 riigimõisat koos 1 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 15 karjamõisat.

Tekkelugu. Kihelkond on asutatud 13. sajandil. Muinasajal asus selle põhjapoolse osa kohal Jogentagana väikemaakond (muinaskihelkond), lõunapoolse osa kohal aga oletatav Ugandisse kuulunud muinaskihelkond keskusega Tartus.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna maad paiknevad tervikuna kaasaegse Tartumaa aladel.

Kihelkond hõlmab suuri ning tihedalt asutatud alasid Tartu ümbruses; seega ka palju mõisaid. Kihelkonna põhitükk asub Tartust kirdes Emajõe vasakkaldal kuni Peipsini pika siiluna. Kaks kihelkonna eraldatud ala asuvad Tartust läänes Ilmatsalu mõisa ümbruses ning Tartust lõunas Ülenurme mõisa lähikonnas. Kihelkonna aladel paikneb üsna suures mahus ka Tartu (Dorpat) linn, kus asub kihelkonnakirik. Nimetatud ala on jaotatud paljude valdade vahel.

Kihelkonna lõunapoolse serva alad Emajõe kaldal Luunjast Kavastuni moodustavad Luunja valla. Sellest põhja pool olevad mahukad alad Vasula, Vesneri ja Tammistu mõisate lähikonnas moodustavad Tartu valla lõunapoolse osa. Kihelkonna kirdenurk Vorbuse mõisa ümbrusega kuulub Tähtvere valda.