Lümandu mõisast (saksa k Limmat) on esmateateid 1666. aastast, mil ta kuulus Hermann Wöstmannile. Tõenäoliselt on mõis asutatud 17. sajandi keskel. Põhjasõja järel kuulus mõis nii von Stackelbergidele, von Uexküllidele kui ka von Wilckenitele. 1785. aastal sai Lümandust Sutlema mõisa kõrvalmõis, milleks ta jäi kuni mõisa-ajastu lõpuni 1919. aastal.

Esinduslikult ei olnud Lümandu mõis kunagi välja ehitatud. Peale tagasihoidliku peahoone ei ole 19.-20. sajandil seal rohkem hooneid olnud. Mõisa tiigist ja selle lähikonnas asuvatest looduskaitsealustest Lümandu allikatest saab alguse Vasalemma jõgi.

Mõisat ei maksa segamini ajada samanimelise Lümandu mõisaga Läänemaal, mis asub ca 20 kilomeetrit edelas.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Hageri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Kohila valla territooriumile.