Ajaloolisele Järvamaale (Jerwen) kuulunud kihelkonnas paiknes 16 mõisat - 1 kirikumõis, 11 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Sellele lisandus 4 karjamõisat.     Järva-Jaani kirikumõis (Pastorat St. Johannis)
    Einmanni (Korps) rüütlimõis
    Kaeva (Kaewa) Einmanni kõrvalmõis
    Karinu (Kardina) rüütlimõis
    Kuie (Kui) rüütlimõis
    Kuksema (Jürgensberg) rüütlimõis
    Kuusna (Kusna) rüütlimõis
    Metsamõisa (Karlsbrunn) poolmõis
    Metstaguse (Metztacken) rüütlimõis
    Orina (Orgena) rüütlimõis
    Pähu (Pähho) Kuksema kõrvalmõis
    Rava (Rawaküll) rüütlimõis
    Roosna-Alliku (Kaltenbrunn) rüütlimõis
    Seliküla (Selliküll) rüütlimõis
    Türje (Türjel) Võhmuta kõrvalmõis
    Võhmuta (Wechmuth) rüütlimõis

Tekkelugu. Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel varasema Loppegunde muinaskihekonna põhjal.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Järva-Jaani kihelkonna alad jagunevad kaasaegse Järvamaa ja Lääne-Virumaa vahel.

Kihelkonna ala keskosa umbes 60% ulatuses moodustab Järva-Jaani valla. Läänepoolsed kihelkonna alad Roosna-Alliku ümbruses moodustavad Roosna-Alliku valla tuumiku. Kihelkonna põhjatipp Rava mõisa ümbrusega kuulub Ambla valda. Väike lõunapoolne kihelkonna serv koos Kuusna mõisaga kuulub Koeru valda. Kõik nimetatud alad asuvad kaasaegsel Järvamaal.

Kihelkonna väljavenitatud idapoolne sopp Võhmuta ja Einmanni mõisate ümbruses moodustab Tamsalu valla lääneosa kaasaegsel Lääne-Virumaal.