Ajaloolisele Harjumaale (Harrien) kuulunud kihelkonnas paiknes 13 mõisat - neist 1 kirikumõis, 7 rüütlimõisast peamõisat koos 2 kõrvalmõisaga, 1 poolmõis ja 2 linnamõisat. Sellele lisandus 5 karjamõisat.     Jõelähtme kirikumõis (Pastorat
      Jegelecht)
    Jägala (Jaggowal) rüütlimõis
    Jõelähtme (Jegelecht) rüütlimõis
    Kallavere (Makalafer)
      Maardu kõrvalmõis
    Kose (Kosch) poolmõis
    Kostivere (Kostifer) rüütlimõis
    Maardu (Maart) rüütlimõis
    Nehatu (Nehhat) linnamõis
    Rummu (Rumm) rüütlimõis
    Saha (Saage) rüütlimõis
    Väo (Faeht) linnamõis
    Viimsi (Wiems) rüütlimõis
    Ülgase (Ilgas) Kostivere kõrvalmõis

Tekkelugu Jõelähtne kirikukihelkond asutati 1220tel aastatel Repeli muinaskihelkonna läänepoolsete alade põhjal. Repeli idaosa sai aluseks Kuusalu kirikukihelkonnale.

Asukoht kaasaegse haldusjaotuses. Kihelkond kuulub täies mahus kaasaegse Harjumaa koosseisu. Kihelkonna kesk- ja idapoolsed alad kattuvad paljus Jõelähtme valla aladega. Lõunas ulatub Jõelähtme vald kaugemale kui ulatus kihelkond, hõlmates ka Haljava mõisa ümbruse Harju-Jaani kihelkonnas. Ka idas on valla ja kihelkonna piirid erinevad: Jõelähtme vald hõlmab osasid Kuusalu kihelkonna maid kui ka osad Jõelähtme kihelkonna maad kuuluvad Kuusalu valda. Kihelkonna idasopp Rummu mõisa ümbruses kuulub Kuusalu vallale.

Kihelkonna läänepoolsed alad Viimsi poolsaarel kuuluvad Viimsi valla koosseisu (sh Viimsi mõis), Maardu linna koosseisu (sh Kallavere mõis) ja osalt ka Tallinna linna koosseisu (Kose ja Väo mõisad Pirita jõe ääres).