Ajaloolisele Harjumaale (Harrien) kuulunud kihelkonnas paiknes 21 mõisat - neist 1 kirikumõis, 10 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga, 1 poolmõis kõrvalmõisa staatuses ning 2 rüütelkonnamõisat koos 2 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 2 karjamõisat.

Juuru kihelkonna mõisad on arhitektuurselt Eesti ühed rikkalikumad: üle kolmveerandi neist oli välja ehitatud suursuguste kompleksidena.     Juuru kirikumõis (Pastorat Jörden)
    Atla (Gross-Attel, Attel) rüütlimõis
    Härgla (Herküll) rüütlimõis
    Hiiru (Klein-Attel) Atla kõrvalmõis
    Hõreda (Hoerdel) rüütlimõis
    Ingliste (Haehl) rüütlimõis
    Järlepa (Jerlep) rüütlimõis
    Juuru (Joerden) Maidla kõrvalmõis
    Kädva (Kedwa) Purila kõrvalmõis,
    enne 1875 rüütlimõis
    Kaiu (Kay) rüütelkonnamõis
    Karitsa (Karritz) Kaiu kõrvalmõis
    Kuimetsa (Kuimetz) rüütelkonnamõis
    Mahtra (Machters) rüütlimõis
    Maidla (Maidel) rüütlimõis
    Oraniku (Orranik) Kaiu kõrvalmõis
    Pae (Payel) Hõreda kõrvalmõis
    Pirgu (Pirk) rüütlimõis
    Purila (Purgel) rüütlimõis
    Põlliku (Pöllik, Forstei Pöllik) Maidla kõrvalmõis
    Seli (Sellie) rüütlimõis
    Umbru (Ummern) Järlepa kõrvalmõis

Tekkelugu. Kihelkond moodustati Hageri kihelkonna (sellele eelnenud muinaskihelkonna) idapoolsetest aladest umbes 1240. aasta paiku.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Raplamaa aladele. Kihelkonna põhjaosas (täpsemini kirdeosas) asub Juuru vald. Kihelkonna lõunaosa (kaguosa) moodustab Kaiu valla tuumiku; viimane hõlmab lisaks veel Türi kihelkonna alasid Vahastu ümbruses.

Kihelkonna kitsas kaguosa kuulub Rapla ja Kehtna valdadesse (Ingliste mõisa ümbrus) ning kihelkonna lõunaosa Kädva mõisa ümbruskonnas kuulub Käru valda.