Ajaloolisele Harjumaale (Harrien) kuulunud kihelkonnas paiknes 21 mõisat - neist 1 kirikumõis, 10 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga, 1 poolmõis kõrvalmõisa staatuses ning 2 rüütelkonnamõisat koos 2 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 2 karjamõisat.
Juuru kihelkonna mõisad on arhitektuurselt Eesti ühed rikkalikumad: üle kolmveerandi neist oli välja ehitatud suursuguste kompleksidena.
Juuru kirikumõis (Pastorat Jörden)
Atla
(Gross-Attel, Attel) rüütlimõis
Härgla (Herküll) rüütlimõis
Hiiru (Klein-Attel) Atla kõrvalmõis
Hõreda (Hoerdel) rüütlimõis
Ingliste (Haehl) rüütlimõis
Järlepa (Jerlep) rüütlimõis
Juuru (Joerden) Maidla kõrvalmõis
Kädva (Kedwa) Purila kõrvalmõis,
enne 1875 rüütlimõis
Kaiu (Kay) rüütelkonnamõis
Karitsa (Karritz) Kaiu kõrvalmõis
Kuimetsa (Kuimetz) rüütelkonnamõis
Mahtra (Machters) rüütlimõis
Maidla (Maidel) rüütlimõis
Oraniku (Orranik) Kaiu kõrvalmõis
Pae (Payel) Hõreda kõrvalmõis
Pirgu (Pirk) rüütlimõis
Purila
(Purgel) rüütlimõis
Põlliku (Pöllik, Forstei Pöllik) Maidla kõrvalmõis
Seli (Sellie) rüütlimõis
Umbru (Ummern) Järlepa kõrvalmõis
Tekkelugu. Kihelkond moodustati Hageri kihelkonna (sellele eelnenud muinaskihelkonna) idapoolsetest aladest umbes 1240. aasta paiku.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Raplamaa aladele. Kihelkonna põhjaosas (täpsemini kirdeosas) asub Juuru vald. Kihelkonna lõunaosa (kaguosa) moodustab Kaiu valla tuumiku; viimane hõlmab lisaks veel Türi kihelkonna alasid Vahastu ümbruses.
Kihelkonna kitsas kaguosa kuulub Rapla ja Kehtna valdadesse (Ingliste mõisa ümbrus) ning kihelkonna lõunaosa Kädva mõisa ümbruskonnas kuulub Käru valda.