Ajaloolisele Virumaale (Wierland) kuulunud kihelkonnas paiknes 19 mõisat - 1 kirikumõis ning 15 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 10 karjamõisat.     Kadrina kirikumõis (Pastorat
    St. Katharinen)
    Arbavere (Arbafer) rüütlimõis
    Hõbeda (Hoebbet) Vatku kõrvalmõis
    Hulja (Huljal) rüütlimõis
    Imastu (Mönnikorb) rüütlimõis
    Jõepere (Jömper) rüütlimõis
    Kihlevere (Kichlefer) rüütlimõis
    Kolu (Heinrichshof) rüütlimõis
    Lasila (Lassila) rüütlimõis
    Neeruti (Buxhöwden) rüütlimõis
    Pala (Pallal) Udriku kõrvalmõis
    Palmse (Palms) rüütlimõis
    Polli (Kurrisaar) Udriku kõrvalmõis
    Saksi (Saximois) rüütlimõis
    Tõdva-Kõnnu (Köndes) rüütlimõis
    Udriku (Uddrich) rüütlimõis
    Undla (Undel) rüütlimõis
    Vatku (Wattküll) rüütlimõis
    Vohnja (Fonal) rüütlimõis

Tekkelugu. Kihelkond rajati 13. sajandil Repeli muinaskihelkonna edaelapoolse osa baasil.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna maad jäävad valdavas enamikus kaasaegse Lääne-Virumaa koosseisu. Ainult hõreda asustusega metsaala kihelkonna lääneservas Pala mõisa ümbruses kuulub Kuusalu vallale, olles osa kaasaegsest Harjumaast.

Kihelkond kattub enam kui poole ulatuses Kadrina vallaga. Kihelkonna lõunapoolsed alad Udriku ja Saksi ümbruses moodustavad Tapa valla idapoolse otsa. Kadrina valla mahukas, kuid hõreda asustusega põhjapoolne ots vastu Soome lahte Ilumäe ja Palmse ümbruses moodustab Vihula valla lääneosa. Samas kuulub Kadrina vallale Loobu mõisa ümbrus, mis moodustas Haljala kihelkonna läänesopi. Kihelkonna väike kagusopp Lasila mõisa ümbrusega kuulub Rakvere valda. Kõik nimetatud alad kuuluvad kaasaegse Lääne-Virumaa kooseisu.