Ajaloolisele Läänemaale (Wiek) kuulunud kihelkonnas paiknes 8 mõisat - 1 kirikumõis, 5 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Sellele lisandus 1 karjamõis.     Kirbla kirikumõis (Pastorat Kirrefer)
    Kasari (Kasargen) rüütlimõis
    Keskküla (Kesküll) rüütlimõis
    Kloostri (Klosterhof) rüütlimõis
    Lautna (Lautel) rüütlimõis
    Rumba (Rumba) poolmõis
    Seira (Seyer) Vanamõisa kõrvalmõis
    Vanamõisa (Wannamois) rüütlimõis

Tekkelugu. Kirbla kihelkond eraldati Lihula kihelkonna idapoolsetest aladest arvatavasti 14.-15. sajandil. 1728. aastal liideti Kirbla kihelkond taas Lihula kihelkonnaga, kuigi säilis kaks kirikumõisa ja kihelkonnakeskust kirikutena. Enamik allikaid vaatleb kihelkondi siiski eraldiseisvatena.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Pindalalt väga väike kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Läänemaa aladele. Kihelkonna maad on jaotatud Lihula ja Martna valdade vahel. Enamik kihelkonnast aladest kuulub Lihula valda, v.a väike põhjapoolne ala Kasari ja Keskküla mõisate ümbruses, mis kuulub Martna valda.