Ajaloolisele Läänemaale (Wiek) kuulunud kihelkonnas paiknes 5 mõisat - 1 kirikumõis ning 2 rüütlimõisast peamõisat koos 2 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 1 karjamõis.     Lihula kirikumõis (Pastorat Leal)
    Lihula (Schloß Leal) rüütlimõis
    Sipa (Sippa) Lihula kõrvalmõis
    Sause (Sauß) Lihula kõrvalmõis
    Penijõe (Pennijöggi) rüütlimõis

Tekkelugu. Lihula ümbrus moodustas omaette kihelkonna juba muinasajal. 13. sajandil tekkis selle baasil kirikukihelkond.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Nii pindalalt kui ka mõisate arvult erakordselt väike kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Läänemaa aladele. Kihelkonna maad moodustavad suure Lihula valla väikese tuumikosa.

Alates 1728. aastast loeti Lihula kihelkond koos Kirbla kihelkonnaga üheks, kuigi säilis kaks kirikumõisa ja kihelkonnakeskust kirikutena; enamik allikaid vaatleb neid siiski eraldiseisvatena.