Ajaloolisele Läänemaale (Wiek) kuulunud kihelkonnas paiknes 18 mõisat - 1 kirikumõis, 9 rüütlimõisast peamõisat koos 6 kõrvalmõisaga ning 2 poolmõisat. Sellele lisandus 1 karjamõis.     Martna kirikumõis (Pastorat Martens)
    Ehmja (Echmes) rüütlimõis
    Enivere (Sternberg) poolmõis
    Haeska (Hasik) rüütlimõis
    Jõesse (Jesse) Võnnu kõrvalmõis
    Keskvere (Keskfer) rüütlimõis
    Kurevere (Kurrefer, Kurefer) Väike-Rõude
       kõrvalmõis
    Laiküla (Layküll) poolmõis
    Libumäe (Libbomäggi) Väike-Rõude
        kõrvalmõis, jagatud hiljem taludeks
    Maalse (Maals) Ehmja kõrvalmõis
    Niinja (Niens) Suure-Lähtru kõrvalmõis
    Patsu (Patz) Liivi kõrvalmõis
    Putkaste (Putkas) rüütlimõis
    Rannamõisa (Vogelsang) rüütlimõis
    Suure-Lähtru (Groß-Lechtigall) rüütlimõis
    Suure-Rõude (Groß-Ruhde) rüütlimõis
    Väike-Lähtru (Klein-Lechtigall) rüütlimõis
    Väike-Rõude (Klein-Ruhde) rüütlimõis

Tekkelugu. Eraldiseisev kirikukihelkond tekkis Martnasse arvatavasti 13. sajandil. Varem kuulusid selle alad tõenäoliselt Ridala muinaskihelkonnale, olles viimase idapoolseimaks servaks.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna maad jäävad tervikuna kaasaegse Läänemaa aladele. 90% kihelkonna aladest kattub Martna valla maadega, vaid Matsalu lahe põhjakaldal asuv läänenurk Haeska mõisa ümbruses kuulub Ridala valda ning kihelkonna lääneservas soosaarel asuva väikse Patsu mõisa ümbrus kuulub Kullamaa valda.

Kaasaegne Martna vald hõlmab lisaks Martna kihelkonna aladele lisaks küll ka mõningaid Kirbla kihelkonna maid Kasari ja Keskküla mõisa ümbruses ning väikese Kullamaa kihelkonna tüki Ohtla mõisa ümbruses.