Ajaloolisele Harjumaale (Harrien) kuulunud kihelkonnas paiknes 14 mõisat - neist 1 kirikumõis, 9 rüütlimõisast peamõisat koos 2 kõrvalmõisaga ning 2 poolmõisat. Sellele lisandus 2 karjamõisat.     Nissi kirikumõis (Pastorat Nissi)
    Jaanika (Janiko) Munalaskme kõrvalmõis
    Laitse (Laitz) rüütlimõis
    Lehetu (Lehhet) rüütlimõis
    Munalaskme (Munnalas) rüütlimõis
    Nurme (Nurms) rüütlimõis
    Pajaka (Pajak) rüütlimõis
    Põlli (Poll) rüütlimõis
    Pärnamaa (Pernama) poolmõis
    Riisipere (Riesenberg, Neu-Riesenberg)
    rüütlimõis
    Russalu (Russal) rüütlimõis
    Saida (Saida) poolmõis
    Vardi (Schwartzen) rüütlimõis
    Vana-Riisipere (Alt-Riesenberg) Riisipere kõrvalmõis

Tekkelugu. Nissi kirikukihelkond asutati 1645. aastal. Varem kuulusid selle alad nii padise kloostri kui ka Hageri kirikukihelkonna koosseisu. Muinasajal ulatus Nissi ümbrusse arvatavasti Vomentagana muinaskihelkonna kagunurk, kuigi ei ole välistatud, et osa alasid kuulus ka Lohu ja Varbola linnuste ümber kujunenud muinaskihelkondadele.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Üle kolmveerandi kihelkonna aladest jääb kaasaegsele Harjumaale, veerandi jagu Raplamaale. Kaasaegsele Harjumaale jääv kihelkonna ala kattub suuremalt jaolt Nissi vallaga, hõlmates ka kihelkonnakeskuse (kiriku). Kihelkonna väike kirdeosa Laitse ümbruses kuulub Kernu valda. Kihelkonna kaguosa mitmete mõisatega Vardi (Varbola) lähikonnas kuulub Märjamaa valda kaasaegsel Raplamaal.