Ajaloolisele Pärnumaale (Kreis Pernau) kuulunud kihelkonnas paiknes 18 mõisat - 1 kirikumõis, 9 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ning 3 riigimõisat koos 2 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 3 karjamõisat.     Pärnu-Jaagupi kirikumõis (Pastorat
    St. Jakobi)
    Annamõisa (Annenhof) Pööravere kõrvalmõis
    Are (Arrohof) rüütlimõis
    Enge (Enge) riigimõis
    Halinga (Hallick) rüütlimõis
    Kaelase (Kailes) rüütlimõis
    Kaisma (Kaisma) rüütlimõis
    Kangru (Konstanzenhof) Halinga kõrvalmõis
    Kergu (Kerkau) Kõnnu kõrvalmõis
    Kõnnu (Könno) rüütlimõis
    Libatse (Wildenau) rüütlimõis
    Parasmaa (Parrasma) riigimõis
    Pööravere (Pörafer) rüütlimõis
    Roodi (Sallentack) rüütlimõis
    Sõõrike (Sörik) Parasmaa kõrvalmõis
    Uduvere (Uddafer) Enge kõrvalmõis
    Vahenurme (Wahhenorm) rüütlimõis
    Vee (Wehof) riigimõis

Tekkelugu. Kihelkond asutati 13. sajandi algul Korbe (Kõrve) muinaskihelkonna baasil.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna maad jäävad tervikuna kaasaegse Pärnumaa aladele.

Pindalalt suure kihelkonna maad on kaasajal jaotatud peamiselt kolme valla vahel. Umbes pool kihelkonnast viimase lääneosas moodustab Halinga valla, kuhu kuulub ka kihelkonnakeskus. Kihelkonna idapoolsed alad Kaisma ja Kergu ümbruses moodustavad Kaisma valla. Kagupoolne osa kihelkonnast Are mõisa ümbruses moodustab Are valla lääneosa.

Kihelkonna põhjatipus asetsev väike tükike Parasmaa riigimõisa ümbrusest kuulub Koonga valda.