Ajaloolisele Läänemaale (Wiek) kuulunud kihelkonnas paiknes 9 mõisat - neist 1 kirikumõis ning 3 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 3 karjamõisat.     Pühalepa kirikumõis (Pastorat
       Pühhalep)
    Kassari (Kassar) rüütlimõis
    Kärdla (Kertel) Rüütlimõisa staatuses
      kalevivabrik
    Kärdlamõisa (Kertelhof)
       Suuremõisa kõrvalmõis
    Loja (Loja) Suuremõisa kõrvalmõis
    Partsi (Pardas) Suuremõisa kõrvalmõis
    Soonlepa (Soonlep)
    Suuremõisa kõrvalmõis
    Suuremõisa e Hiiu-Suuremõisa
   (Großenhof, Dagö-Großenhof) rüütlimõis
    Vilivalla (Williwalla) Suuremõisa kõrvalmõis

Tekkelugu. Pühalepa kihelkond tekkis arvatavasti 13. sajandil ordule kuuluvast Hiiumaa idaosast. Algselt oli ta oma lõplikust kujust pindalalt palju suurem, sest temast on hiljem eraldatud nii Reigi kihelkond kui ka Emmaste kihelkond.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Hiiumaal asunud kihelkonna ala kattub umbkaudu Pühalepa valla alaga. Erandiks on enamik Kassarist koos Kassari mõisaga, mis kaasajal kuulub Käina vallale. Kihelkonna alal paikneb ka kaasaegse Hiiumaa pealinn Kärdla.