Ajaloolisele Virumaale (Wierland) kuulunud kihelkonnas paiknes 14 mõisat - 1 kirikumõis, 10 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga ning 2 poolmõisat. Sellele lisandus 6 karjamõisat.     Rakvere kirikumõis (Pastorat Wesenberg)
    Arkna (Arknal) rüütlimõis
    Kaarli (Alt-Sommerhusen) rüütlimõis
    Karitsa (Karritz) rüütlimõis
    Kloodi (Peuth) rüütlimõis
    Kullaaru (Kullaarro) poolmõis
    Mädapea (Mettapäh) rüütlimõis
    Piira (Piera) rüütlimõis
    Rakvere (Schloß Wesenberg) rüütlimõis
    Roodevälja (Rodewal) Sõmeru kõrvalmõis
       poolmõisa staatuses
    Sõmeru (Neu-Sommerhusen) rüütlimõis
    Kohala (Tolks) rüütlimõis
    Ubja (Ubbia, Ubja) Kohala kõrvalmõis
    Uhtna (Uchten) rüütlimõis

Tekkelugu. Kihelkond asutati 14. sajandi lõpul või 15. sajandi alguses Viru-Nigula, Haljala ja Viru-Jaagupi kihelkonna kokkupuutuvatest äärealadest, mis asusid Rakvere ümbruses. Esmamainitud on kihelkonda 1419. aastal.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna alad kuuluvad kõik kaasaegse Lääne-Virumaa koosseisu. Pindalalt väikese, kuid küllalt tiheda Rakvere kihelkonna lääneosa kohal paikneb Rakvere valla tuumik ja idaosa kohal Sõmeru valla tuumik — mõlemad nimetatud vallad ulatuvad ka kihelkonna maadelt servades välja. Kihelkonna keskosas paikneb Rakvere linn (Wesenberg). Väike kihelkonna lõunapoolne ots Piira mõisa ümbruses kuulub Vinni valda.