Ajaloolisele Tartumaale (Kreis Dorpat) kuulunud kihelkonnas paiknes 9 mõisat - 1 kirikumõis, 6 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga ning 1 riigimõis. Sellele lisandus 1 karjamõis.     Rõngu kirikumõis (Pastorat Ringen)
    Aakre (Ayakar) rüütlimõis
    Hellenurme (Hellenorm) rüütlimõis
    Rõngu e Suure-Rõngu (Schloß Ringen)
       rüütlimõis
    Soontaga (Sontack) rüütlimõis
    Uderna (Uddern) rüütlimõis
    Uue-Kirepi (Neu-Kirrumpäh)
       Vana-Kirepi kõrvalmõis
    Vana-Kirepi (Alt-Kirrumpäh) rüütlimõis
    Väike-Rõngu (Klein-Ringen) riigimõis

Tekkelugu. Kihelkond asutati 14. sajandil, arvatavasti seoses Rõngu vasallilinnuse ehitamisega.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Rõngu kihelkonna alad on jaotatud kaasaegse Tartu- ja Valgamaa vahel. Kuigi kihelkonnakeskus asub kaasaegsel Tartumaal, asub suurem osa kihelkonna maid kaasaegsel Valgamaal.

Kihelkonna Tartumaa osa moodustab Rõngu valla tuumikala; viimane ulatub loodes kihelkonna maadelt välja, hõlmates enda alla ka Valguta mõisa lähikonda Rannu kihelkonnas. Väike kihelkonna idapoolne ala Hellenurme mõisa ümbruses kuulub Palupera valda. Kõik nimetatud alad kuuluvad kaasaegse Tartumaa kooseisu.

Kihelkonna Valgamaa osa moodustab Puka valla mahuka läänepoolse osa Aakre ja Soontaga mõisate ümbruses.