Ajaloolisele Viljandimaale (Kreis Fellin) kuulunud kihelkonnas paiknes 9 mõisat - 1 kirikumõis, 2 rüütlimõisast peamõisat ning 4 riigimõisat koos 2 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 5 karjamõisat.     Tarvastu kirikumõis (Pastorat Tarwast)
    Kuressaare (Kurresaar) riigimõis
    Orava (Orrawa) Kuressaare kõrvalmõis
    Saare (Saaremois) riigimõis
    Savi (Sawi) Kuressaare kõrvalmõis
    Tarvastu (Schloß Tarwast) rüütlimõis
    Uue-Suislepa e Suislepa (Neu-Suislep)
      rüütlimõis
    Vana-Suislepa (Alt-Suislep) riigimõis
    Vooru (Worroküll) riigimõis

Tekkelugu. Kirikukihelkond asutati 13. sajandi alguses - ei ole teada, kas samad alad moodustasid muinasajal ühe muinaskihelkonna või olid osa suuremast muinaskihelkonnast (nt koos Helme ümbrusega).

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna alad jäävad tervikuna kaasaegse Viljandimaa koosseisu, moodustades Tarvastu valla tuumiku. Tarvastu valla alad ulatuvad lisaks nii läänes kui ka lõunas kihelkonna maadelt välja, hõlmates nii Kärstna mõisa ümbruse Helme kihelkonnst kui ka Pahuvere mõisa ümbruse Paistu kihelkonnast.