Ajaloolisele Viljandimaale (Kreis Fellin) kuulunud kihelkonnas paiknes 13 mõisat - 1 kirikumõis, 7 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga, 1 poolmõis, 1 linnamõis ja 2 riigimõisat. Sellele lisandus 11 karjamõisat.     Viljandi kirikumõis (Pastorat Fellin-Land)
    Karula (Neu-Woidoma, Karolen) rüütlimõis
    Päri (Ningal) rüütlimõis
    Pärsti (Perst, Neu-Perst) rüütlimõis
    Tusti (Tustenhof) rüütlimõis
    Tännassilma (Alt-Tennasilm) riigimõis
    Uusna (Neu-Tennasilm) rüütlimõis
    Vana-Pärsti (Alt-Perst) Uue-Pärsti kõrvalmõis
    Vana-Võidu (Alt-Woidoma) rüütlimõis
    Viiratsi (Wieratz) linnamõis
    Viljandi (Schloß Fellin) rüütlimõis
    Väikemõisa (Kleinhof) Karula kõrvalmõis
    poolmõisa staatuses
    Välgita (Welketa) riigimõis

Tekkelugu. Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel samadel aladel paiknenud muinaskihelkonna põhjal. 1911. aastal eraldati kihelkonna pikk lääneosa eraldiseisvaks Kõpu kihelkonnaks.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna maad jäävad tervikuna kaasaegse Viljandimaa aladele.

Kihelkonna alad jaotuvad peamiselt kolme valla vahel. Viljandist ida poole jäävad kihelkonna osad moodustavad Viiratsi valla; Viljandist põhja poole jäävad alad aga Saarepeedi valla. Kihelkonna läänealad moodustavad Pärsti valla põhjapoolse osa. Mõned külad kihelkonna loodeservalt kuuluvad ka Vastemõisa valda. Kihelkonna keskosas asub Viljandi linn (Fellin).