Ajaloolisele Virumaale (Wierland) kuulunud kihelkonnas paiknes 18 mõisat - 1 kirikumõis, 10 rüütlimõisast peamõisat koos 6 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Sellele lisandus 9 karjamõisat.     Viru-Nigula kirikumõis (Pastorat Maholm)
    Andja (Addinal) rüütlimõis
    Aseri (Asserin) Koogu kõrvalmõis
    Haansalu (Lilienhof) Pada kõrvalmõis
    Kabala (Kappel) Pada kõrvalmõis
    Kalvi (Pöddes) rüütlimõis
    Koogu (Kook) rüütlimõis
    Kunda (Kunda) rüütlimõis
    Lontova (Blücher, Port-Kunda) poolmõis
    sadama staatuses
    Malla (Malla) rüütlimõis
    Pada (Paddas) rüütlimõis
    Satsu (Satzo) Kalvi kõrvalmõis
    Samma (Samm) rüütlimõis
    Tüükri (Dückern) Kalvi kõrvalmõis
    Ulvi (Oehrten) rüütlimõis
    Unukse (Unnuks) Vasta kõrvalmõis
    Varudi (Wardes) rüütlimõis
    Vasta (Waschel) rüütlimõis

Tekkelugu. Kihelkond asutati 1220ndatel aastatel Mahu muinaskihelkonna põhjal ja selle aladele.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna aladest jääb umbes kolmveerand (koos keskusega) kaasaegse Lääne-Virumaa aladele ja veerand Ida-Virumaa aladele.

Kihelkonna loodeosa moodustab Viru-Nigula valla, mis lääneosas Selja mõisa ümbruses ulatub ka Haljala kihelkonna maadele. Kihelkonna loodetipus asub Kunda linn. Kihelkonna edelaosale, Ulvi mõisa ümbrusse ulatub Rägavere vald oma idapoolses otsas. Kihelkonna väike lääneserv Andja mõisa ümbrusega kuulub Sõmeru valda. Kõik nimetatud alad kuuluvad kaasaegse Lääne-Virumaa kooseisu.

Kihelkonna idapoolsed alad kuuluvad kaasajal Ida-Virumaale. Nimetatuist põhjapoolsemad alad Kalvi, Koogu ja Aseri ümbruses kuuluvad Aseri valda, moodustades viimase tuumiku; lõunapoolsed alad Sonda ümbruses aga Sonda valda. Viru-Nigula kihelkonna idaservale on rajatud ka Kiviõli tööstuslinn.