Ajaloolisele Järvamaale (Jerwen) kuulunud kihelkonnas paiknes 15 mõisat - 1 kirikumõis ning 14 rüütlimõisast peamõisat. Sellele lisandus 9 karjamõisat.     Türi kirikumõis (Pastorat Turgel)
    Kärevere (Kerrefer) rüütlimõis
    Kirna (Kirna) rüütlimõis
    Kolu (Kollo) rüütlimõis
    Laupa (Laupa) rüütlimõis
    Lokuta (Tecknal) rüütlimõis
    Mäeküla (Mehheküll) rüütlimõis
    Oisu (Oiso) rüütlimõis
    Piiumetsa (Piometz) rüütlimõis
    Röa (Röal) rüütlimõis
    Särevere (Serrefer) rüütlimõis
    Tori (Torgel) rüütlimõis
    Türi-Alliku (Allenküll) rüütlimõis
    Väätsa (Waetz) rüütlimõis
    Vahastu (Wahhast) rüütlimõis

Tekkelugu. Kihelkond on tekkinud (arvatavasti 13. sajandil) Alempoisi muinaskihelkonna (väikemaakonna) baasil.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Türi kihelkonna maad jäävad 90% ulatuses kaasaegse Järvamaa aladele, vaid ta loodenurk Vahastu ümbruses kuulub kaasaegse Raplamaa koosseisu.

Pindalalt ja ka mõisate arvult küllalt suur Türi kihelkond on kaasajal jaotatud mitmete valdade vahel. Kihelkonna kesk- ja lõunaosa moodustab Türi valla, mis ulatub lõuna pool ajaloolise maakonna piirest ulatuslikult väljagi. Põhjapoolne kolmandik kihelkonnast moodustab Väätsa valla. Väike maa-ala Paidest lõunas koos Tulba karjamõisaga kuulub Paide vallale. Kõik nimetatud alad kuuluvad kaasaegse Järvamaa koosseisu.

Kihelkonna loodepoolne nurk Vahastu ümbruses kuulub Kaiu valda, mis asub kaasaegse Raplamaa territooriumil.